S u h t l e m i n e 6.klass

KONFLIKT

 
Konflikt (ladina keelest conflictus) on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge.

Konflikt on vältimatu ja hädavajalik sotsiaalsete oskuste/vilumuste arenguks. Vastastikuste probleemide lahendamine arendab last.

Mis põhjustel konflikt tekib?

  • erinevast informeeritusest
  • erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest
  • erinevatest eesmärkidest
    Jne.

Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt

Ühed lapsed on paremad suhtlejad kui teised. Oma osa on siin temperamendil ja närvisüsteemi omapäral, aga ka vanemate suhtlemisel lapsega imikupõlvest peale. Laps õpib saadud kogemustest oma probleeme lahendama. Olulised on suhted eakaaslastega.

Laps peab õppima kooskõlastama oma tegevust teistega, aitama kaaslasi, lahendama tülisid. Lapsele on oluline staatus mis tahes grupis – domineerimine inimestevahelistes suhetes, osalus otsuste tegemisel, kaaslaste sõpruse (heakskiidu) taotlemine.

Ühel juhul võib kujuneda veendumus, et konflikt on midagi ohtlikku ja laiduväärset. Siis ei julge lapsed oma arvamust avaldada.

Teisel juhul avaldavad lapsed oma arvamust ning õpivad läbirääkimiste teel kokkuleppele jõudmist, kompromisside tegemist ja suhete säilitamist.

Vihastamine on tunne, agressiivsus on tegevus

Kui laps vihastab, on tema esimene reaktsioon soov midagi maha visata või kedagi lüüa. Vihastumine on tunne, aga agressiivsus on tegevus. Lastele tuleb õpetada vihatundega toime tulema sõnadega. 

 

Lasteaias kuulub õpetajate ülesannete hulka ka laste rühmadünaamika mõjutamine. Mängu kaudu toimub laste sotsiaalne areng, mida on hea ära kasutada. Laste iseseisev mäng kipub aga kaotama juhtivat osa ja asendatakse täiskasvanu juhitava õpetamisega, sest õpetajatel on raskusi mängu juhendamisega. Ometi on juhendada vaja, sest laps ei oska mängida, teda tuleb selleks õpetada.

Kui last ei õpetata kodus ja lasteaias konflikte lahendama, jääb ta koolis hätta, sest seal ei ole õpetaja kogu aeg kõrval. Sellest saab alguse kooli­vägivald, kus üks ei oska oma agressiiv­sust talitseda, teine läbirääkimisi pidada ja konfliktile lahendust leida jne.

Täiskasvanud peavad hoolitsema lapse enesekontrolli arengu eest, sest see on üks olulisemaid kooliks ettevalmistusi.


Konflikti tunnused:

* kõrgendatakse häält;

* süüdistatakse teisi;
* nägeletakse pisiasjade pärast;
* teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid;
* püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata
* vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt;
* jäine viisakus;
* boikott;
* apaatia, üldine loidus, passiivsus 

 

 Konflikt peab alati lahenduse leidma

KONFLIKTI OMADUSED

Head küljed

  • See võib sõprus –ja perekonnasidet hoopis tugevdada
  • Saad näidata, et pole oma kaaslase käitumisega rahul
  • See aitab sul kaitsta oma huve ja vajadusi

Halvad küljed 

  • Võib lõhkuda sõprus – või perekonnasideme
  • Inimene võib öelda midagi , mida ta hiljem väga kahetseb

KONFLIKTID ISEENDAGA

Sisekonflikt

  1. Inimene peab valima kahe võrdselt meeldiva tegevuse või asja vahel
  2. Inimeses võitlevad omavahel soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda
  3. Inimene peab valima kahe võrdselt ebameeldiva tegevuse või asja vahel

Konfliktis käitumine

Agressiivne käitumine

Seistakse oma õiguste eest, teiste õigused surutakse alla

Enda tujud ja soovid seatakse teiste omadest kõrgemale

Teised surutakse alla

Enda tahtmine saavutatakse teiste arvel

Alistuv käitumine

Ei seista enda õiguste eest

Teiste tujud ja soovid seatakse enda omadest kõrgemale lastakse ennast alla suruda

Talutakse kõike vaikides

Kehtestav käitumine

Seistakse oma õiguste eest teiste õigusi rikkumata

Arvestatakse nii enda kui teistega

Ollakse enesekindel

Väljendatakse enda positiivseid tundeid

Kuidas konflikti lahendada?

  • Põhjenda oma soove arusaadavalt
  • Väldi solvanguid
  • Pea läbirääkimisi
  • Kuula teine ära
  • Jälgi ja kontrolli oma tundeid
  • Võta aeg maha
  • Leidke lahendus ja sõlmige kokkulepe